Jüri V. Grauberg — новинки

Koroonaviiruse tõttu kodukontoris töötanud Loore otsib endale matkakaaslast ning räägib nõusse Juliuse kes töötab samas firmas ning koroona tõttu samuti kodutööl. Noored lähevad tööandjale teatamata salaja jalgrattamatkale ja satuvad paduvihma kätte ning ei saa vihma tõttu mitu päeva välja vanast ja tühjast majast kus nad peatuvad. Maja pööningult leiavad matkajad kaks käsitsi kirjutatud vana päevikut mis viivad nad tagasi möödunud sajandi keskpaika. Lisaks avastasid noored poollagunenud kuurist haisva laiba ning maja pööningult sinna peidetud sõjaaegseid relvi. Kuidas arenevad sündmused edasi, loe Jüri v.Grauberg’i romaanist „Vihmavangis ehk ühekordne projekt”.

Humoorikas jutustus inimeste elust ja tegemistest murrangulistel aastatel 1988-1992 ühes Tallinna venekeelses ehitusmaterjalide tehases. Jutustus ajast mil Eestis tegutses nii Rahvarinne kui Interliikumine ning algas värvilise metalliga äritsemine ja ühtäkki tekkinud rahvusprobleemid rikkusid omavahelisi suhteid nii mõneski perekonnas kus abikaasad eri rahvusest. See oli aeg kus töökohal alkoholi tarbimist peeti peaaegu normaalseks. Romaanis kirjeldatakse reaalselt asetleidnud sündmuseid huumorivõtmes. Kasulik ja igati hariv lugemine meie lähiajaloost kõigile kes nooremad kui nelikümmend.

Jüri v.Graubergi 11. ja Viivika Vesteri 1. romaan taastatud Eesti Vabariigi taluelust. Hoogne teos kirjeldab tänapäevast hinge- ja pangaorjust, puudutades ühiskonna valusaid probleeme. Romaan väärtustab tugevat isiksust ja toimetulekut igas olukorras.

Uuenenud maailm nõuab pea igal alal uut lähenemist ja uusi lahendusi. Üks uuendustest on juba nõukaajast teada ja tuntud kolhoos ehk avakontor kus kõik on kõigi jaoks nähtav. Kuid kas kaotatud seinad ikka tekitavad tiimis loodetud sünergiat ning avatus annab vajaliku motivatsiooni tulemuslikuks, stressivabaks tööks? Kaotab inimeste vahelt häbelikkuse nähtamatud müürid, privaatsuse vajaduse ja muudab südamesaladused kõigile nähtavaks ning seeläbi isegi aasimisobjektiks? Töökaaslased on nüüd üksteisele küll lähemal ja koguni armuvad. Samal ajal saab selgeks, et inimloomusele liigne avatus siiski ei sobi ning karjainstinkti kui edumeelse juurutamine tekitab inimestes ebamugavust ja isegi probleeme. Eileen teeb kõik, et varjata töökaaslaste eest Ivo olemust, hoolimata sellest, et mehe käitumine aina vägivaldsemaks muutub. Ka Keni pingutused töökaaslasi muuta jooksevad tühja. Karl ja Signe aga ei taha, et töökaaslased nende romantilisest suhtest teada saaks. Mis saab edasi? Kui hea see avalik avatus ikkagi on?

Aastad mööduvad kiiresti, seda teavad kõik. Vahel on aga nii mõnus minna ajas veidike tagasi, kas siis oma noorpõlve või lapseikka, et meenutada, kuidas oli elu siis, kui meie Eesti oli veel osake suurest liidust ja aegadest, mil Eestist sai taas vabariik. Ka tol ajal elasid inimesed oma elu - tegid tööd, armastasid ja armukadetsesid.... Midagi tolleaegset ei ole uus tänapäevalgi - seda kinnitavad neist aegadest jutustavad, kergelt humoorikad, aastate jooksul kirjutatud lood. „Aegu ammuseid“ on Jüri v. Graubergi ja Monika Rahuoja-Vidmani neljas ühiselt kirjutatud raamat, kuid pole mingil moel seotud nende kirjutatud triloogiaga „Viirus“-“Tõbised“-“Ravi“.

Satiiriline kollaazromaan suvalistest Eestis elavatest inimestest, nende elust, tegemistest ja arusaamadest koroonaviiruse ajal. Kuna tegemist on fiktsiooniga, siis k?ik arvatavad kokkusattumused ja v?imalikud ?ratundmisr??mud leiavad aset vaid lugeja peas. Romaanis toodud seisukohad ja arusaamad ei pruugi kokku langeda autori omadega.

Suhtekonflikti probleemi ja pingete r?gastikus rabelev Ants otsustab igap?evaelu rutiinist tagasi t?mbuda ning v?tab t??lt pooleks aastaks puhkuse. K?igile k?sijatele ja tuttavatele oma eemalolekut p?hjendades ?tleb ta saladuslikud, kuid paljut?henduslikud s?nad – l?hen missioonile. Ta ei tea veel, et teda eesootav missioon sisaldab nii uusi kogemusi, armastust kui ka m?rva. Kas Ants saab v?ljakutsetega hakkama? Kas mees leiab l?puks tolle ?ige, kes ta ?nnelikuks teeb?

Elu on teater, nii arvab ka ?ks romaani peategelastest, Birgit. Kes m?ngib paremini ja hoiab pea k?lma, j?uab kaugemale. Tundelistel inimestel on raskem, nende tegusid kontrollib momendi emotsioon. See poleks probleem, kui inimesed omavahel rohkem suhtleksid, lapsed vanematega ja vanemad lastega r??giksid k?igest, mis neil s?damel. Kahjuks j?uavad m?ned selle t?e ?ratundmiseni liiga hilja.

T?sieluromaan OLLE J?ri v. Graubergilt on j?rg romaanile MATE HARI. Peategelane Olle on noor mees, kes teeb, mida peab ?igeks ja vajalikuks ning ei pea end kangelaseks, kui p??stab majanaabrist neidu korduvalt alkohoolikust ahistaja k?est. See paneb aluse noorte s?prusele, mis ?ige pea muutub armastuseks. Ka t??l v?itleb Olle nii oma t?ekspidamiste kui ka t??kaaslaste ?iguste eest ja astub otsustavalt vastu omavolitsevale firmaomanikule, kes maksimaalse kasumi jahil on valmis t??tajatest ?le s?itma. Vastuhakk ei m??du aga tagaj?rgedeta ja Olle loodab leida uue t??koha enne, kui ta vallandatakse.

Sune on ebatavaline t?druk ja seda mitte paljalt tumeda nahav?rvi t?ttu ja selle p?rast, et ema ta lastekodu kasvatada j?ttis. Ta on t?druk, kes v?ljub v?itjana hirmudeemonite vastasest v?itlusest. Ta on t?druk, kel jagub kindlat meelt ja otsustavust ja kelle hoolivus, soojus ja tarkus sulatavad ka talupidaja Jarmo s?dame. Tee ?nnele pole lihtne. Jarmol tuleb ?petada Sunet tulistama, nad saavad hakkama j?litajatega, on sunnitud tegelema vodooga, lahendavad kooselu probleemi, kuid ?heskoos on nad ?nnelikud ja v?itmatud.

Naistemehest rekkajuhi arenemise lugu oma vigade tunnistamise ja elu ?mberhindamisega.

Kollaazromaan „Mate Hari” on p?hendatud neile t??v?tjaile kellele on t??andja kunagi ?elnud: «Kes sa niisugune oled, et suuremat palka tahad? Ole ?nnelik, et sul ?ldse on v?imalus meie firmas t??tada.»Romaani „Mate Hari” j?rg on romaan „Olle” (ehk „Voliniku saatus”).

Armuda v?ib ka poisike k?ige ebasobivamal hetkel ja ootamatult. Keegi pole armastuse eest kaitstud! Kuid kas poisina juhuslikult karu tapnud ja seet?ttu praegu armilise n?oga mees v?ib taas p?lvida kunagise armastatu armastuse? Kas armastus, mis on aastaid olnud varjusurmas, v?ib lahvatada p?lema p?rast juhuslikku kohtumist? Loe ja tee kaasa Karutapja Asso r?nnak l?bi elu, otsides armastust.

Jaanus Bierbraun ?pib Tallinnas kutsekoolis elektrikuks. Kohanemine linnaeluga ja ?hiselamukaaslastega ei l?he noormehel kergelt. Peale kooli l?petamist arvatakse Jaanus n?ukogude armee ridadesse. Kolm aastat m??dus ruttu, kuid koolip?lvearmastus Tuuli ei j?udnud Jaanust ?ra oodata – l?ks teisele mehele. S?jav?est naasnuna saab Jaanus t??d elektrikuna tehases. Kuna ?htuti ei ole ?hiselamutuppa kiiret, l?heb Jaanus sageli s?prade-t??kaaslaste poolt l?bi, kus on nii veini kui naisi…

Jaanus Bierbrauer pole veel Mallangi k?lakooli l?petada j?udnud kui temast saab oma kodutalu noorperemees, sest vanemad vennad ei pea maaelust midagi. Haige ema ja loomad tahavad ju hooldamist ja piimaringid tegemist, mis sellest, et j?udu veel napib… &t;br/&t; Nii algabki ?he talust sirgunud noore mehe lugu, mis j?uab trioloogia jooksul t?nap?evas?ndmusteni v?lja.

Osvald on lahke lahtiste k?tega t??mees, kes saab hakkama k?iksuguste t??dega. Tegelikult on tema p?hit??ks siiski suures b?roohoones elektrimajanduse eest hoolitsemine. ?hel p?eval ta vallandatakse t??lt, sest ta ei t?itnud kliendi n?udmist. Mis saab edasi… Inrek on noor arvutispets, kes otsib endale p?ris oma t?drukut. Leiabki, kuid kas toob see oodatud ?nne? Autor on osanud kirja panna t?nase Eesti elu peegelpildi inimeste ?nne ja heaolu otsingutest. Ja millise hinnaga see saavutada…

Hea s?ber! Eestlane on juba aegade h?maruses p?letanud alet ja niimoodi oma k?mne k??ne ning ihurammuga p?lismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva t??ga oma perele p?llumaad saada. Nii m?nigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt v?lismaiste sundijate poolt j?lle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu j??miseks k?ike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega k?ttev?ideldud p?listelt maadelt k??ditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning ?rastamiste tulemusena j?lle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on k?gistatud ?le j?u k?ivate maksude ja p?llumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja j?lle t?usnud ning k?igi ja k?ige kiuste, k?ed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi r?ganud. Kaua ta veel niimoodi suudab r?gada ja eestlase p?liseid traditsioone j?tkata, teab ehk vaid Jumal taevas… Olgu k?esolev ?llitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale ?ldsusele. Head lugemist! Autor. Mai, 1999.